Space Launch System

Space Launch System

Space Launch Systemi start kunstniku kujutatuna
Otstarve	kanderakett
Tootja	Boeing, United Launch Alliance, Orbital ATK, Aerojet Rocketdyne
Päritolumaa	Ameerika Ühendriigid
Projekti maksumus	7 miljardit dollarit (periood 2014–18, 2014. a hinnang)[1] kuni 35 miljardit dollarit (aastani 2025, 2011. a hinnang)[2][3]
Raketistardi maksumus	500 miljonit dollarit (2012. a hinnang)[4]
Suurus
Pikkus	111,25 m (Block 2 Cargo)
Läbimõõt	8,4 m (esimene aste)
Astmeid	2
Kasulik last
Sihtkoht	Maa-lähedane orbiit
Kandevõime	70 000–130 000 kg
Seotud raketid
Perekond	Space Shuttle'il põhinevad kanderaketid
Võrreldavad	Saturn V, Energija, N1, Ares V, Falcon Heavy, New Glenn, BFR
Stardiajalugu
Hetkeseis	kasutuses
Stardikohad	Kennedy Kosmosekeskuse stardiplatvorm 39B
Raketistarte	1
Edukaid starte	1
Esmalend	Exploration Mission 1 (2019)[5]
Ainus lend	16 November 2022, 1:47:44 am EST (6:47:44 am UTC)[6]
Märkimisväärsed lastid	Orion (kosmoselaev), Europa Clipper
Kiirendid (Block 1, 1B)
Kiirendite arv	2 viiesegmendilist tahkekütuskiirendit
Tõukejõud	3 600 000 kN
Kogutõukejõud	7 200 000 kN
Eriimpulss	269 (vaakumis)
Põlemisaeg	124 sekundit
Kütus	polübutadieen-akrüülnitriil (PBAN), ammooniumperkloraat-komposiitkütus (APCP)
Esimene aste (Block 1, 1B, 2) – Core Stage
Pikkus	64,6 m
Läbimõõt	8,4 m
Tühimass	85 270 kg
Täismass	979 452 kg
Mootor(id)	4 X RS-25D/E[7]
Tõukejõud	7 440 kN
Eriimpulss	363 (mere tasapinnal), 452 (vaakumis)
Kütus	vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)
Teine aste (Block 1) – Delta krüogeeniline teine aste
Pikkus	13,7 m
Läbimõõt	5 m
Tühimass	3 490 kg
Täismass	30 710 kg
Mootor(id)	1 X RL10B-2
Tõukejõud	110,1 kN
Eriimpulss	462
Põlemisaeg	1125 sekundit
Kütus	vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)
Teine aste (Block 1B, Block 2) – Exploration Upper Stage
Läbimõõt	8,4 m
Mootor(id)	4 X RL10
Tõukejõud	99 000 kN
Kütus	vedelvesinik (LH2) / vedelhapnik (LOX)

Space Launch System (inglise keeles 'kosmosesse lennutamise süsteem', lühend SLS) on NASA-s väljatöötamisel olev kanderakett, mis peaks asendama 2011. aastal lennud lõpetanud kosmosesüstikud^[8]. Kanderaketi kasutusele võtmine peaks NASA-l võimaldama korraldada süvakosmose missioone, sealhulgas mehitatud missioone Marsile. SLS-i asuti välja töötama 2010. aastal pärast Constellationi programmi tühistamist ning sellest peaks saama läbi aegade võimsaim kanderakett.

SLSi versioon Block 1 peab suutma viia Maa-lähedasele orbiidile 70-tonnise laadungi. Block 2 versioon, mis stardib koos süstiku tahkekütusekiirenditest edasi arendatud kiirenditega, peab suutma Maa-lähedasele orbiidile viia vähemalt 130-tonnise laadungi. Lisaks on stardikiirendite abil startiv SLS võimeline transportima astronaute ja varustust Maa-lähedaselt orbiidilt kaugemale. Plaanide kohaselt hakkab SLS kasutama Kennedy kosmosekeskuse stardikomplekse. Space Launch Systemi esimene start toimub plaanide kohaselt novembris 2021.^[9]

2011. aastal oli projekti eelarveks 18 miljardit dollarit, millest 6 miljardit oli Orioni, 10 miljardit kanderaketi ja 2 miljardit stardiplatvormide arendamiseks. Mitmed organisatsioonid on avalikult pooldanud programmi tühistamist, tuues põhjenduseks, et on liiga kallis ning takistab teiste NASA projektide rahastamist.